Igatahes, enough of other things, käisin Johanna ja ta perega ja nende tuttavatega Lätis mõneks päevaks. Päris tšill tripp oli. Esimene ööbimiskoht mereäärses kämpingus oli super. Ujumas käisime ja vesi oli piisavalt külm, et pärast lillaks muutuda aga mõnus oli ikkagi, karastatud nagu me oleme. Magama jäädes ma mõtlesin, et mis seltskond kell neli hommikul väljas süldidisko saatel lärmab ja ma ei üllatunud kuuldes eesti keelt. Käisime ka bobikardiga sõitmas, mis oli ülimõnus. Johannaga algul küll kahtlesime, kas ikka tasub minna, vaadates raja peal olevat roostekarva kirja "Yugoslavia" aga mis seal siis ikka. Hea, et läksime. Jurmalas veepargis käisime ka muidugi ja see õudusjutte tekitav punane toru polnud üldse nii jube, kui ta viis aastat tagasi oli. Jälle meeldiv kohtumine kaasmaalastega seal Livu akvaparks'is - seisime Joe'ga järjekorras selle kolme kohalise värgiga ja siis täiesti purupurjus Eesti mees tuli nõudma, et ta saaks kolmandaks tulla sinna. Õnneks ta andis alla ja läks peagi minema. Raha sinna minnes oli piisavalt ja tagasi tulles olid taskud tühjad. Põhiraha läks selle veepargi peale, siis muidugi söögi & suitsude peale ja andsin ka igale tänavamuusikule ja kodutule latte. Nii mõnusad linnad olid, kus me käisime. Üldiselt avastasin, et mulle meeldib isegi Lätis rohkem olla kui Eestis. Je.
No comments:
Post a Comment