Ei, vabandust, et ma ei lugenud neid kahte krisluse raamatut läbi. Hakkasin lugema ja mõne aja pärast tekkis lihtsalt jälle blokk selle ees. Nüüd ma tean, mis sa vastad - "Kuna tõde on alati karm kuulata ja kergem on muud "pinnapealsemat"asja lugeda ja seda infot vastu võtta". Siiski mitte. Minu jaoks see lihtsalt Pole tõde. Ma lihtsalt ei usu sellesse. Kas ma olen siis halb inimene, kui ma pole kristlane? Üks inimene ohverdab end teistele, annetab, teeb koguaeg kaasinimestele head ja pole usklik. Teine inimene on silmakirjalik varas ja mõrvar ja... kristlane. Esimene inimene läheb põrgusse, kuna ta ei tunnista kristlust. Teine inimene paneb öösiti käed kokku, räägib iseendaga, läheb järgmine päev kuhugile kitsasse pimedasse tuppa ja räägib teisel pool seina olevale täiesti tundmatule mehele oma toimetused-tegemised ära ja pääseb igavesse paradiisi. Ma arvan - suur Tõde on see, et kristlus-schmistlus on ükskõige ebaõiglaseimaid asju üldse. Muidugi on häid kirikualgatusi ja -inimesi - tegelevad heategevusega, hoolitsevad kodutute eest jnejne aga kristluse reeglid ja kristlik filosoofia on ülimalt kahepalgelised ja vaieldamatult ebaloogilised. Mina arvan, et ma suudan olla hea inimene ka ilma selle kõigeta ja vaata, et isegi parem. Üks asi, mis mind kristluse teemal lõplikult välja vihastas oli see, et meeleheide on patt. Võiks mõista, et isegi kurbus. Jah, just nii. Kui sa muretsed sind ümbritseva maailma üle - kui sa muretsed sõdades kannatavate inimeste, vaeste ja haigete inimeste üle. Kui sa heidad meelt aina rohkem reostatud looduse seisukorra üle. Jah, siis sa oled patune inimene, kuna see, et sa heidad meelt tähendab seda, et sul pole piisavalt usku Jumalasse ja tema õiglusesse, headusesse ja kõikjale ulatuvatesse, hoolitsevatesse kätesse. No mida ma pean ütlema selle peale? Kas mitte need mõned inimesed, kes on midagi head isegi teinud kas oma rahva, looduse vm jaoks, pole teinud seda (kasvõi natukenegi) meelt heites? Olgu peale, ärgem tehkem midagi. Hoiame usku Jumalasse ja hoiame ... oota, mida meil enam hoida on? Kõik saab korda niikuinii. Enamustes inimeste tegudes on meeleheide. Alates juhtumist, kus valus meeleheide ajabki inimese mingile teole lõpetades sellega, et peaaegu iga inimese (argistes) tegemistes on kasvõi killuke meeleheidet. Ja siis need muidusööjad, kellel on sügavalt suva kõikidest asjadest ümberringi (tead küll, see vastik tuim plika seal, istub murul, teda ei huvita ega kurvasta miski - okei oletame, et ta on kristlane) on siis need paremad? Ei jaksa enam midagi lisada, lähen rõdule suitsu tegema. Ja pattu. Mea culpa.
LB
No comments:
Post a Comment