shite tuju tuli. lihtsalt. rahulolematus ja.. lihtsalt. midagi ei taha ka nagu.. midagi oleks nagu puudu? või on üle? liiga palju? phh, äkki ma olen lihtsalt mingi.. bi-polaarne vms? või on see alateadvus? liiga palju küsimusi ja  küsimärke bye

isssssand, kibestunud inimeste vingumine ja itkumine, ei kõiguta enam eriti

xappi

Mina - ma olen võimatu inimene. Mina - ma kardan olla õnnelik. Mina - mul on olnud mitu aastat ebaõnne ja ühtlast jama ja nüüd, kui asjad on niiiihead, siis ma lihtsalt... kardan. Ehk ongi nii, et kui on pikalt halb olnud, siis lõpuks ei oska enam õnnega ümber käia? Ei oskagi õnnelik olla. Õigemini - ei oska õnne nautida.
Ei, midagi peab ikka valesti olema. Sisetunne on selline.