8/17/2009


Nonii,

ma olen nüüd siis Hiiumaalt tagasi. Seekordsed kümme päeva seal olid ah.. nagu tavaliselt - perfektne. Teisel päeval kui me randa (Laulvatele liivadele) läksime puhus täitsa normaalne tuul ja ma kõndisin nii umbes kolm korda kilomeeter ranna alguse poole, et merre minna, kuna seal on alati suuremad lained. Isa (ema pole mõtet mainidagi) muidugi ei viitsinud end sinna liigutada. Ülejäänud päevadel oli totaaaalne tuulevaikus. Viimasel õhtul segas tennisemängu errriti tugev tuul ja kõik olid pissed, aga mina ja Carmen (mu õetütar) ei jõudnud seekord ära oodata, millal me reketid pagassi saame panna ja sõita mere poole. Sõitsime siis Laulvatele liivadele ja pettusime kuna seal polnud mingit murdu. Ikka megashite tunne oli. Ma tahtsin Ristnasse minna aga siis hakkas isa millegipärast hädaldama ja tegime kompromissi - hakkasime sõitma Luidja poole. Juba parklasse kostus seal mõnus mühin ja ma arvan, et ma tegin vist oma bikiinidesse riietumise rekordi. Lihtsalt niiiii mõnus oli. Haha rannal isa ja ema karjusid midagi umbes 10 minutit järjest (meie muidugi ei kuulnud midagi) aga lihtsalt ei tahtnud nagu välja tulla sealt. Mõnus oli ka see, et me olime rannas ainsad (peale mingi surfari, kes jõudis sinna, kui me hakkasime minema). Minnes suht värisesime ja hääl oli ära, aga täiesti suva oli, parim päev sel suvel. A igatahes seekord oli mu õde koos elukaaslase ja (nagu ma enne mainisin) Carmeniga ja vend ka seal meiega. Iga õhtu oli ülimõnus grill (parim kanašašlõkk, mis ma saanud olen) ja nalja ei saanud ka vähe. Kährik käis ka meil külas, meie saime pilte, tema sai liha. Ilmselt 2009 Hiiumaa on kõige sportlikum Hiiumaa mul ka kuna võtsin üle kolme aasta tennisereketi kätte ja mõtlesin, et ah, mängiks iga päev (praegu ma olen õnnelik, et ma mängin parema käega kuna ma kirjutan vasakuga - parema käega kirjutamine mul praegu küll välja ei tuleks) Samuti harjutasin oma krooliujumise oskusi iga päev, avastasin, et kaelani vees jooksmine võib paista väga naljakas aga olla ikka suht hea trenn ja noh, mõtlesime Carmeniga siis ka veealuseid trikke välja :D Tennisest rääkides - mõtlesin, et peaks hakkama talvel kellegagi mängimas käima. Tripil mõtlesin ka esimest korda tõsiselt suitsetamise maha jätmise peale ja seda sellel põhjusel, et kui ma ühel õhtul läksin rõdule suitsule, siis mere pealt (meri on sealt mingi 100m) tuli tugev tuul ja ma ahmisin õhku, et tunda merelõhna aga ikka ei tundnud mitte midagi. Siis ma mõtlesin, et aitab kah, kui ma seda lõhna juba ei tunne, siis tuleb asi lõpetada. Jõudsin juba oma tulemasinad ja tikud ja suitsud emale anda kuni... mõtlesin, et miks ma eelmine kord ühe põhjuse pärast ei suutnud seda siiski teha ja nüüd nii kerge kõik on. Siis mul tuli meelde see reegel, et mahajätmisel võtab igaüks mõnusalt juurde ja seadsin sammud jälle paki poole. Ei tea palju ma juurde võtaks? Minu söömise puhul ei julge ma midagi arvata :D Tegelt jah, peaks minema lõpuks kuhugi trenni või see tennisemõte vms ja siis maha jätma. Ikaatahes, selle jutu peale tuli mul jälle suht tšill nikotiinivajadus, peaks midagi ette võtma. Muidu, eile jõudsin mandrile juba täna tuli sellllline Hiiumaa-igatsus, et poleeevõimalik. Läksin rõdule suitsule õhtupoole ja kuulasin "On an island'it" ja mõtlesin, et kus merevaade on. Siis mõtlesin, et hakkan nutma võimidagi. Hakkab peale jälle see mandrijama ja koolijama ja sügisjama ja talvejama. Lörtsijama ja lumejama ja külmajama.


Ei, ma oskan täitsa endiselt enda tuju ära rikkuda, tegeltkaa.

Ma lähen nüüd rõdule -_-

L.

8/02/2009


Hai!

No seda, et Hiiumaalt tagasi praeguseks, kolmapäeval uuesti. Võisiis ma paar päeva olen niisama üksi tühjas majas sest mulle meeldib see ja siis sõidan neile järele. Rooses olla oli lihtsalt sjuuuperr, tahaks tagasi minna. Ainuke puudus seal on see, et vaatamata sellele, et seal on super vaade merele, ei saa seal ujumas käia, kuna ei vii ühtki teed sinna, aiad on ees (lammaste pärast) ja põhjast saaks vähemalt head ravimuda võtt. Laulvad liivad on endiselt paradiis, Lehtma'le jõudes ma tundsin end justkui ma oleks saabunud koju, pikalt-pikalt reisilt. Ei jõua oodata, millal ma sinna tagasi saan.

Eile jäin Joe poole ööseks. Saime linnas Sille ja Silja ja paari inimesega veel kokku, jõime natukene õlut ja läksime tema poole....kus... Joh otsustas, et ma olen sunnitud Twilight'i vaatama ja seda ma siis tegin. No ok, paar nunnut kohta, aga what's the big fuss about it nagu :D Minu arvates suht mõttetu film, ausalt. Mõtlesime Joe'ga ka sünnipäeva koos pidada, mis oleks chill, peaks hakkama juba vaikselt organiseerimisplaane pidama.

Anyways, pole midagi suurt lisada, lähen söön end paksuks korra ja siis mu armsale rõdule,

shun sines.