Sain toredad kingitused, maailma armsaima kingituse Mardilt ja maailma parima kingituse perekonnalt. Saime veel Lenaga istuda-olla-meentuada vanu aegu ja rääkida tulevatest asjadest, enne kui ta UK poole põrutas. Embassy oli alustuseks justkui meie jaoks reserveeritud (peaaegu kedagi polnud = matsideta mõnus tšjill = iLike). Sain aru, et mul on küll väike ringkond, kui see-eest on mul kindlad parimad sõbrad, kelle peale ma võin alati loota, kellega ma võin kõike jagada, kes tunnevad mind läbinisti ja kes hoolivad. Big thanks to you! : )
Anyways, nüüd peab hakkama mõtlema tähtsatest asjadest ja leboperioodile tuleb punkt panna. Selle nädala lõpuni veel venitan (nv-l on kas suguvõsa kokkutulek või girls night kahe parima ja kokteilidega) ja siis hakkan korralikuks inimeseks (päriselt).
