ab intra

ma olen nii väsinud, noniii nii väsinud. täna oli jube koolipäev. hetkel mõtlen, et poleks pidanud sinna kooli minema, kuigi mõni aeg tagasi mõtlesin vastupidi. eile juhtus nii, et pidin enda kätt plaasterdama siit ja sealt, alguses hakkasin kartma sellepärast, et meil kodus puudub selline asi, nagu side. kartsin kuna veri ei tahtnud mittejoosta isegi pool tundi hiljem. aga see hirm oli ilmselt lihtsalt šokiseisundi tõttu, nüüd on kõik peaaegu korras. hetkel tundub kõik jubedalt saast, erinevatel teemadel. aga ma ootan reedet ja siis peaks tulema minu armas mannnuu ja ma lihtsalt ei jõua ära oodata. mõttes on tekiila. jah, tekiila. see sama asi, mis pole mul kunagi lubanud rohkem kui veerand tundi adekvaatselt käituda. igatahes, ma ikka armastan teid kõiki, kuigi see minu viimase aja pilkudest välja ei paista.

ootame siis kevadet edasi