DAGÖ

 kalev peidus

 tennisest tagasi (ma muidugi kõige tervislikum sportlane suitsuga)

 siis kui rannas oli hea magada ja niisama muud elu elada

 bachmacher

 niiii-ii ilus pilt neist ( :

 Alarit jagus ka Hiiumaale, Laulvate tšill ja õlu

 tulnukas

 isa aitas ka kodustel töödel kaasa

---

 ---

 päikesevarju normaalsuse piirides (?)

 maam kleidiga, mille pärast ma meeletult nõudsin, et ta selle endale ostaks

roosa vein ja külaliste ootamine

edevuseta ka ei saa (veits vigane pilt millegipärast)

Ja lõpetuseks Don vanarahu ise

Nonii,

ma olen nüüd siis Hiiumaalt tagasi. Seekordsed kümme päeva seal olid ah.. nagu tavaliselt - perfektne. Teisel päeval kui me randa (Laulvatele liivadele) läksime puhus täitsa normaalne tuul ja ma kõndisin nii umbes kolm korda kilomeeter ranna alguse poole, et merre minna, kuna seal on alati suuremad lained. Isa (ema pole mõtet mainidagi) muidugi ei viitsinud end sinna liigutada. Ülejäänud päevadel oli totaaaalne tuulevaikus. Viimasel õhtul segas tennisemängu errriti tugev tuul ja kõik olid pissed, aga mina ja Carmen (mu õetütar) ei jõudnud seekord ära oodata, millal me reketid pagassi saame panna ja sõita mere poole. Sõitsime siis Laulvatele liivadele ja pettusime kuna seal polnud mingit murdu. Ikka megashite tunne oli. Ma tahtsin Ristnasse minna aga siis hakkas isa millegipärast hädaldama ja tegime kompromissi - hakkasime sõitma Luidja poole. Juba parklasse kostus seal mõnus mühin ja ma arvan, et ma tegin vist oma bikiinidesse riietumise rekordi. Lihtsalt niiiii mõnus oli. Haha rannal isa ja ema karjusid midagi umbes 10 minutit järjest (meie muidugi ei kuulnud midagi) aga lihtsalt ei tahtnud nagu välja tulla sealt. Mõnus oli ka see, et me olime rannas ainsad (peale mingi surfari, kes jõudis sinna, kui me hakkasime minema). Minnes suht värisesime ja hääl oli ära, aga täiesti suva oli, parim päev sel suvel. A igatahes seekord oli mu õde koos elukaaslase ja (nagu ma enne mainisin) Carmeniga ja vend ka seal meiega. Iga õhtu oli ülimõnus grill (parim kanašašlõkk, mis ma saanud olen) ja nalja ei saanud ka vähe. Kährik käis ka meil külas, meie saime pilte, tema sai liha. Ilmselt 2009 Hiiumaa on kõige sportlikum Hiiumaa mul ka kuna võtsin üle kolme aasta tennisereketi kätte ja mõtlesin, et ah, mängiks iga päev (praegu ma olen õnnelik, et ma mängin parema käega kuna ma kirjutan vasakuga - parema käega kirjutamine mul praegu küll välja ei tuleks) Samuti harjutasin oma krooliujumise oskusi iga päev, avastasin, et kaelani vees jooksmine võib paista väga naljakas aga olla ikka suht hea trenn ja noh, mõtlesime Carmeniga siis ka veealuseid trikke välja :D Tennisest rääkides - mõtlesin, et peaks hakkama talvel kellegagi mängimas käima. Tripil mõtlesin ka esimest korda tõsiselt suitsetamise maha jätmise peale ja seda sellel põhjusel, et kui ma ühel õhtul läksin rõdule suitsule, siis mere pealt (meri on sealt mingi 100m) tuli tugev tuul ja ma ahmisin õhku, et tunda merelõhna aga ikka ei tundnud mitte midagi. Siis ma mõtlesin, et aitab kah, kui ma seda lõhna juba ei tunne, siis tuleb asi lõpetada. Jõudsin juba oma tulemasinad ja tikud ja suitsud emale anda kuni... mõtlesin, et miks ma eelmine kord ühe põhjuse pärast ei suutnud seda siiski teha ja nüüd nii kerge kõik on. Siis mul tuli meelde see reegel, et mahajätmisel võtab igaüks mõnusalt juurde ja seadsin sammud jälle paki poole. Ei tea palju ma juurde võtaks? Minu söömise puhul ei julge ma midagi arvata :D Tegelt jah, peaks minema lõpuks kuhugi trenni või see tennisemõte vms ja siis maha jätma. Ikaatahes, selle jutu peale tuli mul jälle suht tšill nikotiinivajadus, peaks midagi ette võtma. Muidu, eile jõudsin mandrile juba täna tuli sellllline Hiiumaa-igatsus, et poleeevõimalik. Läksin rõdule suitsule õhtupoole ja kuulasin "On an island'it" ja mõtlesin, et kus merevaade on. Siis mõtlesin, et hakkan nutma võimidagi. Hakkab peale jälle see mandrijama ja koolijama ja sügisjama ja talvejama. Lörtsijama ja lumejama ja külmajama.

Ei, ma oskan täitsa endiselt enda tuju ära rikkuda, tegeltkaa.

Ma lähen nüüd rõdule -_-

L.

Haha.

Sain veidi naerda, kui otsustasin tõlkida ühe oma aastatetaguse luuletuse Google translate'is.

ma rebin su õied tükkideks, ma unustan su süütukese näo, ma pakin su südamest pakkideks, kas kuuled sa lõplikult kao! Ei enam ma taltsuta sind, ma v'sind neist raisatud tundidest, sul t[hjusest koriseb rind, seda m]tlesin koju ma k]ndides.

I rebin your flowers to pieces, I forget your face virgin, and I pack up packages to your heart, you definitely hear the loss! No longer do I taltsuta you, I wasted hours v'sind of them, you have t [hjusest rattling in front, so m] tlesin home, I k] ndides.

Igatahes, lõpuks jõudsin Otepäält koju tagasi. Suht tšill oli seal aga koju jõudmine oli niiiihea. Ma imestan, et erinevalt eelmistest suvedest on Otepää täiesti tühi ja peaaegu kedagi ei näe tänavatel kõndimas. Avastasin hea pitsakoha seal ja Oti pubi pastas ei pidanud ka pettuma. Pühajärvel ei olnud mõnus. Rand oli inimesi täis ja sain ka esimest korda elus päikesepõletuse. Õnneks taandus ta suht kiiresti.
Veidi švipsisel päeval otsustasin peaaegu kõikidele oma telefoniraamatus helistada ja küsida, kas nad Viljandi Folgile lähevad. Mul oli ka selline mõte aga lõpuks ma otsustasin, et ma ei viitsi sinna minna ja ega mulle väga ei meeldiks ka seal. Niigi, Hiiumaa tuleb ülehomme ja ei jõua seda ära oodata. Hea oleks see ka, kui Joe otsustaks tulla esimeseks tripiks meiega kaasa. 31. juulini oleks me seal ja 1 august pidid Chris ja Tony väidetavalt tagasi tulema.
Praegu ma olen totaalselt unetu jälle kuna uinumise taustaks kõlasid väljas kummalised hääled ja ma jõudsin kaaluda kõikvõimalikke variante, kes neid teha võiks. Lõpuks, paari tunni pärast, vaatasin välja ja meie aias jalutas ringi toonekurg, kes häälitses jõudsalt edasi. Selleks ajaks oli uni läinud ja kuna mul oli vahepeal kõht tühjaks läinud, siis ma tulin alla külmkapi kallale. Ja siis arvutisse. Ja nüüd ma siin olen. Eks tuleb jälle proovida kuidagi päev läbi üleval olla. Pidime niikuinii Johannaga poetuuridele minema, ehk see hoiab mind ärkvel.

Tahtsin just öelda Good night...
Et siis Tere hommikust!
L.

Ciao!
Mõtlesin, et kuulan viimasel ajal liigagi palju liigagi kahtlast muusikat. Seda mida ma kunagi vihkasin. Aga suht suva on tegelt - kui mulle meeldib, siis mulle meeldib ja olen rahul. Suve esimene pool on (nagu igal suvel) väga sündmustevaene ja selline.. niisama lebo. Režiim on umbes selline, et kell 4 hommikul magama ja ärkan kell 2 päeval (nagu igal suvel). Ja jällegi, nagu igal suvel, on teisel poolel palju rohkem tegemisi. On vaja Õllesummeril käia Moby't vaatamas ja peaks see aasta ka Viljandi Folgile end lõpuks vedama. Pärast seda tuleb kohe Hiiiiiiumaaaaaa, mida ma ootan oikuiväga. Pole vist ükski aasta seda nii oodanud kui praegu. Plaanisime ka Sandraga minna uuesti Võsule telkima sest jaanipäeval oli seal lihtsalt liiga tšill. Hiiumaale lähme see aasta kaks korda, vahepeal mandrile tagasi. Ühe korra seal samas Tamme Talus, kus me oleme juba mingi 11 aastat käinud ja pärast Roose puhkemajas, mis on oiiiii kui stiléééé koht. Sellist maja tahaks endale kunagi nagu :D.
Oijah. Vend kolib ära meie juurest nüüd ja.. mõtlesin, et koliks tema vanasse tuppa aga isa toob oma kabineti sinna kuna sinna kus ta praegu on ei mahu ta raamatud ära enam :D . Aga vähemalt teeme suve jooksul minu toas mingisuguse remondi ära ja tahaks selle hipiteema ikka täielikult ära kaotada sealt. Aitab kah. Tahan mingit sellist naiselikku romantilist lillelist teemat sinna segatud mereteemaga, millest ma küll ei loobuks nagu. Uut voodit oleks ka vaja ja ma arvan, et praeguse seisuga oleks mul juba vaja ikka suuurt-suuuurt riidekappi : D

Aga okay, selleks korraks siis kõik, ei viitsi nagu kirjutada rohkem midagi.
Ciao!