Vahepealne aeg on olnud sündmuste- ja mõteterohke ja vahel ääretult halb, vahel ääretult hea.
Halvast enne, sest see pole nii tähtis kui hea - mul on jälle paanikahood tulnud ja seekord eriti ebameeldivalt ning tervis, üldisemalt, pole ka kõige parem. Samas kõik algab närvidest ja kui on piisavalt (meeldivat) tegevust ja head seltskonda, siis mul enamasti on kõik korras - seda fakti kasutan ma enda maharahustamiseks ja arsti vältimiseks - kõik on mõtetes kinni.
Üldiselt olen ma täielik happycat sest mul on koguaeg kaisusolemised ja musid ja roosid ja pilguvahetused millest mõelda ja ma tõepoolest olen selles mõttes üheks eriti õnnelikuks womõniks saanud.
Lisaks kõigele on mul maailma kallimad sõbrad ja ka (eks)klassikaaslased, kellega on järjekordne mõnus istumine see nv plaanis.
Lõpetuseks peaks ma mainima, et ma olen asjade üle mõelnud ja tõepoolest õnnelik, et ma võtsin aasta vabaks pärast kooli lõpetamist. Ma avastasin, et pärast ülikooli ja tööelu algamist ei ole see enam mitte kunagi võimalik - teha absoluutselt ükskõik mida sa tahad ja võtta selleks nii palju aega, kui vajad. Tumblr (jah, blogger, sa oled mu teine, nüüdsest) on mõnuš ajaviide ja annab palju inspiratsiooni ise riiete jms tegemiseks, uus kaamera on mu lover (and things are starting to get serious with him), emaga bondimine on päeval üks lemmiktegevusi, varsti värvin-kujundan toa teistsuguseks (mu hetkeemotsiooni ja 10 minutiga seinale maalitud hiigellaine hakkab mind juba häirima - see meenutab pigem tagurpidi jääpurikat kui lainet) ja lisaks kõigele otsustasin, et võtan asja lõpuks kätte ja hakkan õppima portugali keelt.
I really like this life - worki peale mõtlen next year.
No comments:
Post a Comment