9/24/2010

Kui asjad lähevad tõsiseks ja mul on vaja oma emotsioone väljendada, siis ma suhtlen kirja teel.

See on selle pärast, et ma olen terve oma elu kõik (mulle) tähtsa paberile kandnud. Väiksematest asjadest alustades.. Vaidluste ajal vennaga ma olen jäänud.. vait. Ma lihtsalt ei suuda midagi vastu öelda, ma nagu ei oskakski rääkida. Ja pärast seda olen otsustanud talle kirja kirjutada koos 100 raudse argumendiga nii, et ta pärast ei taha minuga käesolevast teemast enam rääkidagi.
Ja lõpetades sellega, et....
kui mul on vaja oma kõige lähedasematele kõige raskemal ajal toeks olla. Ma tahan seda teha nii väga, et see teeb lausa haiget aga.. sel hetkel, kui võimalus seda teha tekib.. mu suu jälle kiilub kinni.
Ma lähen jälle oma tuppa ja.. kirjutan. Kirjutan pika kirja, mis sisaldab nõuandeid ja puhtalt emotsionaalselt tulnud ridu, mis minust tahavad välja tulla, aga eelistavad seda ikka teha millegi pärast paberil.

Ja viimasena - see mis tuleb minu seest. Ta võib olla inspireeritud neist vaidlustest, ta võib olla inspireeritud neist lähedaste probleemidest, ja ta võib ka olla lihtsalt ühest laurast, kellel on omad mõtted, omad mured, ning oma paber ja oma pliiats.

Ma lihtsalt tahtsin seda öelda kuna ma igatsen kahte asja
ühte eemaldunud lähedast, kellele ma just kirja kirjutasin ja..
luuletamist.
seda luuletamist, mis teeb mind õnnelikuks.
seda luuletamist, mis teeb mind minuks.

No comments: