Viimane aeg on juba end sättima hakata raamatuesitlusele, aga ma ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa, ei jaksa...

Just ballet-contemporary tantsisin the hell out of myself.
Ja selleks pole vaja juua. On vaja lihtsalt "This is the sea"'d.



Behold the sea - nii ilus.

Jah, tuleb detsember ja hakkab see jõuluhullustus uuesti peale. Aeg läheb liiga kiiresti..
Ausalt, tahaks, et lund sajaks. Paksu, ilusat lund. Ma ei salli talve aga see on palju ilusam, kui see igavesti kestev eesti kolesügis.

Ma mõtlen juba mitmendat aastat järjest, et millal tuleb mul see hetk, et kõnnin öösel talvises, inimtühjas linnas, tänavatuled põlevad ja laia lund langeb ja üks eriti lai lumehelves langeb mu ripsmetele. Ja ma pole üksi vaid oman seda linna kellegi teisega.

Huvitav, mis valu on selles, kui inimesed vaatavad hingeliselt tehtud klippe inimkonna suurtest saavutustest? Mis on selles, kui nad näevad meie väikest maad satelliidipildi pealt?

Holst - Jupiter [The planets]

Eesti = Detroit.
Ma tahan ära siit :S

Koolitus

Jeap, asi on ametlik, et ma läksin täna kell 7 hommikul magama ja ärkasin pool viis õhtul. Jajah, seda koolipäeval. Aga no muidugi, MUL POLE JU KOOLI...

Ma olen mingi 3 päeva juba põhimõtteliselt terve olnud - sisetunne ja enesetunne ütlevad. Aga ei, ema ütles, et enne ma kooli ei lähe kui ma olen arsti juures käinud ja röntgeni (ja ilmselt ka vereproovi :S) teinud. Ja see päev on esmaspäeval. Ja täna on kolmapäev. Ja ma EISUUUDA enam siin kodus passida lihtsalt, ei suuuda. Lisaks mõistmist, miks Gröönimaal on nii palju enesetappe, lisab see, et valget aega nagu polekski olemas tänu mu praegusele rutiinile ja sellepärast ei jõua ISEGI SUITSU teha. Ma tean, et ma olen terve jne aga see jube väsimus on lihtsalt peal. Ma ei jaksa liikuda lihtsalt...

Endiselt mõtlen tennise peale. ja jahveelrohkemgi.

Täna tuli palju mõtteid. Üks mõte oli, et tahaks kohutavalt Alarite ja Allikute jt minna kuhugi piljardit mängima, kus käiks mõnus blues ja saaks õlut juua ja niisama end hästi tunda. Siis tahaks minna poodi ja osta endale selleks uued korralikud riided ja reketi ja Lihtsalt minna tennist lajatama. Lihtsalt nii tahaks juba ära teha kellelegi. Oi tahaks nii jubedalt trenni teha.

Üldse tahaks väga palju asju teha ja Võimalikult aktiivset elu elada, aga ikka ja jälle ma laisk leian end kusagil diivanil Animal Planetit vaatamas või arvutis istumas ja MAAILMAPARIMAT Musi Jäätist söömas...

Ja ei hakka enda päevategemistest pikemalt rääkima täna kuna ma just tegin seda.

PS! Steve Irwin oli üks hull aga hea inimene.

Tere terved inimesed seal. Mis teen? Jeap, olen kodus olnud juba mingi 6 päeva järjest, enamus ajast voodisse aheldatuna ja mul on tunne, et ma vist ei mõista enam korralikult kõndidagi - see oskus on meelest nagu läinud. Vahepeal sain teada, mis tunne on olla 40se palavikuga - polnud just kõige meeldivam.

Nüüd hakkas raadiost mingi kuuba laul ja ei ega ei ei taha eriti aknast välja vaadata.

Igatahes, olen ma koolis maha jäänud ja ei tea millal ma need asjad järgi jõuan teha

skdjfhskdj, ma tegelikult ei viitsi siia kirjutada, lähen suitsule (MIDA ma ei tohiks teha, aga mhmmm)

ps! PALUUUUUUUN KOHEEE TRENNNIIIII !!!!! !! !!!!! (ma tahan LIIKUDA!)

Ma vahel imestan, kui väiklased inimesed võivad olla. Aga that won't get me down, sest ma leidsin täna eile ära kadunud tuju üles. Eile tuli selline halbhalb tuju peale. Selline, et kuulasin rõdul vastavaid lugusid ja tegin ahelat. Aga täna tuli koolis kõik hea tagasi ja oii kui rahul ma olen.

Huvitav, selliseid kurbushetki on vaja, selliseid üksi istumisi ja mõtlemisi, isegi üksindust on vaja, et saada tugevamaks ja õppida end paremini tundma. Ma olen aru saanud, et ma olen koguaeg hõljunud kusagil pilvedes ja unistanud kättesaadamatutest või üldse võimatutest asjadest. Aga nüüd ma olen rahul, et ma olen (viimase ajaga) järjest rohkem nö. maa peale tulemas ja kohe täitsa.. realist. Ainus halb asi on see, et ma olen viimasel ajal eriti materialistlikuks muutumas. Olen seda alati olnud ja mateeria ist gut aga liialt asjadele ja nende soetamisele keskenduda pole parima mõjuga vaimsele tervisele. Igatahes, olen ma siin piisavalt Jälle Hämanud ja väärtuslikku aega raisanud ja nüüd lähen kirjutan Juhan Liivist edasi.

Kool vajab käimist.

L

miski on puudu. miski on niii puudu, kui mõtlema hakata.

Proovin oma tuju k-o-g-u-aeg üleval hoida, et see olek ei kaoks, mis mul on viimasel ajal olnud (ehksiis positiivne, ehksiis täiesti vastupidine sellele, milline ma tavaliselt olen olnud). Aga alati leidub mingi asi, mis selle kõik alla viib ja siis ma mõtlen, et milleks üritada. Koguaeg keegi iniseb kusagil. Koguaeg on keegi, kes ütleb, et see on vale ja see on õige ja ära tee nii, ära ole selline blaablaa. Ja seda täiesti mõttetutel teemadel. Hingeelu, vaated ja väärtushinnangud on säilinud ja isegi paremaks läinud. Aga Fakk küll, palun vabandust, et ma ei käi enam ringi nagu kummitus, viiruk käes ja palun veryfuckin vabandust, et ma vahel ei kuula seda mida ma Peaks kuulama, et ma vahel ei vaata mida ma Peaks vaatama. Olge tolerantsed pungid ja metsafolgid edasi.

Ma pole absoluutselt mõni tibimoodi asi, ükskõik palju ma ka ei üritaks, aga vahel on mul omad hetked, kus ma end netist moedisainerite järgi luurates ja jäätist süües leian, lihtsalt mingis roosas maailmas

...and I like the feeling