nothing changes :D

taken by the wind

tegin endale ühe järjekordse konto - pinteresti.
aga tegelikult väga hea, sest seal on niiiii deliciosod pildid isuäratavatest, omapärastest toitudest, et ma lihtsalt PEAN kõik oma toidukausta lisatud road ise järgi tegema!
vaadake ja droolige!

muidu on elu palju parem varasemast. eks suurem põhjus on selleks ikka minu vana hea lemmik - hiliskevad. päike, linnulaul, väljas istumised, valgemad ööd, lilled, rohelus = happiness! paljud on tihti väsinud ning pikast külmetamisest ja pimedusest (olenevalt inimesest kas kergemas või raskemas) talvedepressioonis, aga mulle alati tundub, et mina olen millegipärast eriti haavatav sellest. tahaks nüüd lihtsalt kõike võtta hiliskevadest ja suvest - seetõttu otsustasin lükata oma tõsisemad töölemineku plaanid natukene kaugemale ja nautida suve nii, nagu see nautimist väärib. ma lihtsalt ei saa vahele jätta aega, millest ma iga aasta, iga päev unistan.

anyway, ma soovin ilusat suve algust!
võtke päikest, linnulaulu, langevaid tähti ja meretuult! : )

Mitmes test samasuguste tulemustega.

I have been living a lie :D

Nonii.

Nädal aega on olnud ikka päris shite tunne (füüsiliselt). Pärast seda kui ma eelmise laupäeva õhtu/öö linnas liiale läksin (pärast seda, kui kuulsin ühte asja, mis muserdas mind ning ma pidasin parimaks viisiks probleemi lah( j )endada võimalikult rohke õllega ning unustada reegel "ei-tee-shotte"), nautisin ma koguni 2 päeva järelmõju-mõnusid ning seepeale otsustas organism, et nii chilli oleku püsima jäämiseks peaks haigeks jääma.

Anyway, olen senini nõrk bach, süda pahh. 

Aga mu organismi mitterahuldav käitumine ei andnud veel excuse'i mitte rõdule minna, suitsu tehes päikest ja sooooja nautida ja seda kõike alustades konkreetselt kiljuda - sest lihtsalt nii hea on.

Käisin ka aias kevadasju ajamas aka lilli ja puid ja muid pildistamas ja ma juba kuulen linnulaulust ja haistan  õhu lõhnast, et varstivarsti on tulemas mu kõige lemmikumad ajad aastas - kui saab parimate inimestega väljas, murul istuda, parimat muusikat kuulata (või teha!), conveniently-sparingly õlut juua ja naerdanaerda päikese käes.

XAPPPII

sunshine is my drug.

"You know how when you toss an infant in a swimming pool and they just instinctively know how to swim? If you hand that same infant an electric guitar, they will play the opening riff from "Smoke On the Water.""

haha

Lugesin just vanu postitusi, jõudsin esimeseni välja. 

Oeh, päris hea mõte oli seeee

avastasin, et :

• See Mingi periood olin ma ikka eriti rõõmus inimene
• Rõõm kevadest on ajaga muutunud teistsuguseks (?)
• Ma olen ikka üks suur hämaja olnud siin blogis :D
• Mul tuli jälle Hiiumaa igatsus
• Mul tuli vanade aegade igatsus
• Mul tuli mõndade inimeste igatsus
• Mul tuli janu piimaga tee järele :D
• Peaks säilitama praegune vaimuseisund, aga minema tagasi selle aegsesse hingeseisundisse (häma, eks :))

Viimasel ajal on minuvanuste ja isegi nooremate seas mingi beebibuum

toimumas. Noh... jah. Väga armas, aga?

See on hästi tore, et inimesed planeerivad juba varakult perekonna

loomist, täiskasvanuelu ning valmistuvad olema tulevased noored, lõbusad emad, kellel on

heal juhul ka lõbus isa kõrval.

Mina aga ei näeks praegu end sellises rollis mitte mingil juhul.

Ma olen ammu endale selgeks teinud, et ma tahan lapsi alles siis,

kui mul on kindel elukaaslane/abikaasa ning me oleme materiaalselt

kindlustatud, püsiva sissetulekuga perekond ning saame pakkuda lapsele

kõike, mida ta vajab. Ma ei kavatse lapse, mehe ning enda elukvaliteeti Märgataval viisil madaldada - vireledes ning lastes lapsel niiviisi oma esimesed eluaastad veeta.

Usu mind - kui sa oled tavaline noor ja sul on vanust natuke alla või

natuke peale kahekümne, siis sul aeg-ajalt tulevad tujud olla

sõpradega koos, minna peole, võtta aeg vabaks, võtta aega "alone time"

jaoks jne. Lapse kõrvalt võid sa enamuse sellest unustada. Ma ei ütle,

et need on prioriteetseimad asjad elus, küll aga on need suhteliselt tähtsal

kohal (eriti tänapäeva) noore inimese elus. Ma austan

neid noori, kes saavad hakkama nende tujude

alla surumisega, kuid mul on kahju nendest lastest, kelle lapsvanemad

sellega hakkama ei saa. Ma usun, et neid on meie ühiskonnas küllalt.

See on minu karm ja aus arvamus. Laps võib küll nunnu olla ning tore on teda

riietada ja tema eest hoolitseda, kuid laps on ka 24/7 Töö,

ning kui sa pole valmis oma otsuse eest vastutama, siis see otsus

on paraku viga.